Janne: Marie paistis silma korvpalliväljakul üsna varakult. Tüdruk, kes võitleb iga palli eest, kes tahab skoorida ja kes tahab, et just tema võistkond oleks edukas. Tema tahe iga treeninguga ( nii füüsilise kui mentaalse) paremaks saada ja alati endast maksimum anda, on noore kohta päris muljetavaldav. Ta teab mida ta tahab ja ta teeb selle nimel tööd. Soovin Mariele palju mõttekindlust ja jätkuvat hingestatud tegutsemist!

1. KUIDAS JÕUDSID korvpalli JUURDE JA MIS SIND korvpalli JUURES MOTIVEERIB?

Alustasin korvpalliga 1.klassis, peale korvpalli olen tegelenud veel  tantsimisega, kergejõustikuga ja karatega, aga ühel hetkel polnud enam teiste spordialade jaoks aega ja pidin otsuse tegema. Korvpallipisiku sain ma juba väiksena enda isalt, kellega ma trennides ja Kalev/Cramo mängudel kaasas käisin. Alguses oli trennis käimise motivatsiooniks ikka sõbrad ja laagrites käimine. Väiksena oli ka lahe vaadata, kuidas suured teevad igasuguseid lahedaid käevahetusi ja ma tahtsin ka neid osata.

2. MILLEGA SA HETKEL TEGELED JA MIS ON korvpall SULLE ELUKS KAASA ANDNUD?

Hetkel õpin Audenteses 11. klassis ja tegelen igapäevaselt õppimisega ja teen 2 korda päevas trenni. Korvpalli mängimine on mulle andnud palju lähedasi sõpru, uusi kogemusi ja kindlasti arendanud mind inimesena. Lisaks olen saanud ka väga palju erinevaid riike külastada.

3. KUIDAS OLED korvpalli ARENGUSSE ÜLDISEMALT PANUSTANUD?

Suurema osa olen ikka panustanud korvpalliväljakul, aga olen aidanud läbi viia tüdrukute korvpallipäevi. Samuti olen tegelenud ka kohtuniku tööga. 

4. MIS ON KÕIGE MEELDEJÄÄVAM VÕI ERILISEM MOMENT SELLE AJA JOOKSUL, KUI KORVPALLIGA TEGELENUD OLED?

Kuna suurem osa minu karjäärist on veel ees, siis pole mul väga palju neid momente, aga üks erilisemaid on olnud muidugi naiste rahvuskoondise esindamine.  Üks meeldejäävamaid on olnud veel noortekoondisega Euroopa meistrivõistlused Montenegros käimine – see oli omaette kultuurišokk ja muidugi kogemus, mis mängudega kaasa sai. 

Eelmise aasta suvel sai käidud ka 3×3 turniiril Ungaris, mis jääb ka kindlasti eluks ajaks meelde. See turniir oli teistsugune kogemus võrreldes noortekoondistega käidud EMidele. 

5. ANNA PALUN ÜKS SOOVITUS KÕIGILE MEIE NOORTELE SPORDITÜDRUKUTELE, KELLE KARJÄÄR ON ALLES ALGUSES

Olles ise noormängija ei oska ma palju soovitusi anda, aga tähtis on see, et sa naudiksid korvpalli mängimist. Kui sa tahad kuskile jõuda, siis tuleb palju vaeva näha ja ohverdusi teha selle nimel. Ja ära karda abi küsida, paljud on nõus sind aitama, kui oled ise hakkamist täis. 

6. MÕNI KOGEMUSSOOVITUS, KUIDAS HETKEL ERIOLUKORD ÜLE ELADA

See olukord on meile kõigile väga uus ja harjumatu, kuid see on suurepärane võimalus treenida ja arendada ennast. Muidugi tuleks aega veeta ka oma perega ja võib olla isegi midagi uut õppida. 


Janne: mul on väga hea meel olnud jälgida Mailise arengut: noorteklassist rahvusnaiskonna kapteniks. Tal on alati olnud uudishimu ja julgust küsida, et oma arengus samm edasi astuda. Tema profisportlase teel on olnud nii eredaid hetki ja säramisi kui ka paar rasket vigastust, millest ta alati võitjana väljunud on. Just tänu mentaalsele treeningule.

Hindan väga ka tema tahet panustada tüdrukute ja naiste korvpalli tegemistesse! Samuti tema panust heategevusse, et lapsed saaksid spordirõivaid ja -vahendeid.

1. Kuidas jõudsid korvpalli juurde ja mis motiveeris Sind just korvpalli mängima?

Minu esimene treener Maire Sulg tuli kooli uusi tüdrukuid trenni kutsuma. Esimese hooga ma trenniaegadega lehte endale ei võtnud. Kui tund läbi sai, oli Maire veel koolis ja selle lehe ma ikkagi enda näppu sain ning nii ma läksin trenni. Mind motiveeris kohe alguses, et kui olla järjekindel, hoolikas ning tahtmisega olla parem kui teised, siis see mäng annab sulle palju tagasi. Mäletan siiani kuidas sain tihti kiita oma varakult õpitud hüppeviske eest ning kuidas ma pikkade sammudega lay-upile läksin.

2. MIS ON KÕIGE MEELDEJÄÄVAM VÕI ERILISEM MOMENT SELLE AJA JOOKSUL, KUI korvpalliga TEGELENUD OLED?

Kõige meeldejäävam see, kui ma esimest korda üleüldse korvpallitrenni läksin, kus kõik alguse sai. Loomulikult veel noortekoondistesse kuulumine, esimest korda naiste rahvuskoondises mängimine ja tänaseks päevaks olla selle kapten. Kindlasti eredamaid momente on Saksamaal Meistritiitli võitmine. Selle teeb veel kõige magusamaks töö, vaev, õnnestumised, ebaõnnestumised, mis selle medali taga on. See tunne, kui surmväsinuna kolmandal mängul nädalas finaalide ajal suudad keskenduda ja anda taaskord oma parim ning saada võit.
Lisaks Prantusmaal Meistriliigas mängimine ja hooajad EuroCup sarjas.
Pean ka ära märkima U18 koondisega, kus ma mitte ei osalenud mängijana vaid koondise head of delegationina, võidetud pronksmedal Valgevene turniiril. See oli mu esimene medal sellisel ametikohal.
Erilised on hetked treeneritega, staffiga, füsioterapeutidega ja arstidega, kes hingega panustavad minu vormimisele, tervenemisele, igatepidi kaasa aidanud erinetavates tahkudes ja ajaperioodidel.

3. Millega oled saanud lisaks korvpalli mängimisele väljakul panustada meie korvpalliellu?

Olen olnud mitmete noortekoondiste juures manager ning käinud managerina U18 koondisega EM-turniiril. Organiseerinud tüdrukutele korvpallipäevasid ja mitmeid teisi üritusi, käinud laagrites treeninguid läbi viimas ja rääkimas oma karjäärist. Viin läbi heategevuse programmi korvpallurite seas ja olen üks Eesti naiste korvpalli Instagrami vedajatest. Viimati lõppenud hooajal sain palju panustada lauakohtunike töösse, mis oli väga huvitav. Olen korraldanud autistlikele lastele ning nende peredele korvpallipäeva koos Janar Sooga.

4. Millega Sa hetkel tegeled ja mida on korvpalli mängimine Sulle eluks kaasa andnud?

Lõppenud hooajal alustasin uuel erialal õppimist, sest vigastuse tõttu jäi hooaeg vahele ning taastusravi toimub Eestis. Enne seda olin ning uuest hooajast olen taas profikorvpallur. Samuti jätkan õpinguid kaugõppes. Korvpalli kõrval olen töötanud Ivica Mägi Autismikoolis mõned aastad tegevuste koordinaatorina.

5. Anna palun üks soovitus kõigile meie noortele korvpallitüdrukutele, kelle karjäär on alles alguses.

See on kõigile meile. Mitte kunagi ära lõpeta töö tegemist! Isegi kui võidad meistritiitli – tähista seda, aga ära unusta, et järjepidev, teadlik, distsiplineeritud treenimine toovad edu ka edaspidi. Isegi kui tunne ei ole hommikul kõige soosivam treeninguks, siis mine ja anna oma parim võimalik sellel hetkel. See ei ole kerge ja ei peagi olema. Aga ma luban, see tasub ära end üks hetk! Rõõmu peavad pakkuma ka pisiasjad, mitte vaid suured eduelamused. Lisaks sellele naudi treenimist, endast alati parima andmist ning võistlemist. Naudi hetki koos võistkonnaga, oma sõpradega. Kui tunned, et vajad millegagi abi või on küsimusi, siis küsi ja uuri! Ära hoia end tagasi. Meie ümber on nii palju inimesi, kes tahavad ja oskavad aidata. Kõike ei peagi ise teadma. Ja naerata, ole positiivne ning toetav! 

6. Mõni kogemussoovitus, kuidas hetkel eriolukord üle elada

Õpi midagi uut. Midagi, mida oled tahtnud teha juba pikemat aega või siis midagi täiesti uut mille peale sa pole veel mõelnud. Taaskord võib see olla pisiasi, näiteks õpid kreeka keeles aitäh ütlema. Kuula mõnda podcasti, saadet, vaata mõni dokfilm või leia uus blogi mida jälgida. Ole uudishimulik ka väljaspool korvpalli. Kuid loomulikult ära unusta treenimist ja enda arendamist!