Naised Eesti spordis: Liis Kullerkann

1. KUIDAS JÕUDSID VÕRKPALLI JUURDE JA MIS MOTIVEERIS SIND JUST VÕRKPALLI MÄNGIMA?

Võrkpallini jõudsin täiesti juhuslikult. Kuni 9.klassini olin täiesti kindel, et jätkan kergejõustikuga nagu ka eelneval 9 aastal, aga ühel hetkel palus õde tema eest rääkida ühe võrkpallitreeneriga Keilas, et hakata seal trennides käima. Huvi pärast läksin ka ise kaasa ja esialgu hakkasin seda harrastama vaid kergejõustiku kõrvalt oma lõbuks. Võrkpalliga alustamine oli minu jaoks üsna keeruline kuna ma olin harjunud sellega, et kergejõustikus saan ainult enda peale loota ja tulemused olenevad vaid minu enda pingutusest. Sain üsna kiirelt aru, et võrkpallis päris nii ei saa ja on vaja arvestada ka tiimikaaslastega ja aktsepteerida, et võistkonnaspordis ongi ühel sportlasel palju vähem kontrolli kui individuaalaladel. Kui saabus aga kutse minna Audentesesse just võrkpalli ja mitte kergejõustikuga, siis said asjad minu jaoks üsna kiirelt selgeks kuna Audentesesse minek oli pikalt mu unistus olnud ja sellest hetkest saati ma pole enam tagasi vaadanud. 

2. MILLEGA SA HETKEL TEGELED JA MIDA ON VÕRKPALL SULLE ANDNUD?

Hetkel olen veel täisajaga profisportlane ja alustan sügisel Prantsusmaal oma seitsmendat profihooaega. Eelnevalt veetsin viis aastat Ameerikas ülikoolis ja mängisin võrkpalli sealses kõrgeimas ülikooliliigas. Peale ülikooli olen saanud võimaluse mängida neljas erinevas riigis (Filipiinid, Maldiivid, Saksamaa, Prantsusmaa) ning juba tänu sellele on võrkpall mulle andnud palju. Olen saanud lähemalt tundma õppida väga erinevaid kultuure, saanud selgeks inglise ja prantsuse keele, leidnud palju häid sõpru üle kogu maailma ja saanud palju väärtuslikke silmaringi avardavaid kogemusi. 

3. KUIDAS OLED VÕRKPALLI ÜLDISEMALT NING SPORDIELU ARENDAMISSE PANUSTANUD?

Võrkpalli soovin panustada eelkõige sellega, et aitan luua paremad tingimused tulevastele naisvõrkpalluritele. Loodan, et mu pikk profi- ja koondisekarjäär on eeskujuks noortele mängijatele, et nad tunneks, et ka neil on võimalik samale ja miks mitte kõrgemale tasemele jõuda.


Lisaks, haldan meie koondise sotsiaalmeediakontosid (IG: @volleyestonia, FB: Volleyball Team Estonia), kus üritan näidata kui kihvt koondis meil on, et naissportlasi rohkem pilti tuua ja meie, fännide ja noorvõrkpallurite vahel tugevam side luua. Kahjuks on ametlikes sporti kajastavates meediakanalites väga suur rõhk meeste spordil ja tunnen kohustust vähemalt võrkpallis seda auku täita, kuigi ei suuda alati võrkpalli mängimise kõrvalt nii palju ägedat sisu teha kui tahaks. Tunnen, et noortele võrkpalluritele meeldib meie tegemisi jälgida ja loodan, et nähes oma eeskujusid rohkem pildis, leiavad ka nemad rohkem inspiratsiooni, et võrkpallis kaugemale jõuda!  


Olen ka valitud EOK Sportlaskomisjoni ja seal võtsin samuti oma nelja aasta eesmärgiks soolise ebavõrdsuse vähendamise just võistkonnaspordialadel. Sellega seoses lükkasime eelmisel suvel koostöös koondise peatreeneri Lorenzo Micelli ja Eesti Võrkpalliliiduga käiku naiste võrkpalli arendava projekti, et luua eesti liigasse üks tugev naiskond, kes saaks end tugevamas Soome liigas proovile panna. Kahjuks jäi Soome liigaga ühinemine pandeemia tõttu hetkel veel ainult ideeks, kuid siiski andis see projekt võimaluse välisklubideta koondise sportlastel jätkata heal tasemel treeninguid ning saada selle eest ka väikestki kompensatsiooni. Sellise võistkonna olemasolu eesti liigas on äärmiselt oluline – nii kogenumatele koondise sportlastele, kellele see annab võimaluse ka kodumaal heal tasemel mängida, kui ka noortele, kes saavad kogenud mängijate kõrval õppida ja sellest võistkonnast julguse edasi välismaale siirduda, mis on omakorda koondise arengu vaatenurgast äärmiselt oluline. 


Üldiselt on mulle südamelähedane teema naiste olematud või meestest mitmeid kordi väiksemad palgad ning üldised tingimused ja ressursid, mis panustatakse naiste spordi arendamisse. Tean omast käest kui palju ohvreid on vaja tuua, et tipptasemel võistelda ja praeguste naissportlastele makstavate palkade juures jäävad spordi juurde ainult need, kes tõesti sporti armastavad, sest finantsiliselt ei vääri need ohvrid end absoluutselt ära. Olen veendunud, et tulemused tulevad siis kui sportlastesse panustatakse mitte vastupidi. Kahjuks näen, et tihti soovitakse just eriti naissportlastelt tulemusi enne kui ollakse nõus neisse panustama. 

4. MIS ON KÕIGE MEELDEJÄÄVAM VÕI ERILISEM MOMENT, VÕRKPALLIGA TEGELEMISE AJA JOOKSUL?

Kindlasti on kõige erilisemad võrkpalliga seotud kogemused olnud Eesti koondist esindades. Ma ei unusta kunagi seda tunnet, mis meil oli 2019. aasta jaanuaris peale viimase EM-valikturniiri mängu võitu Soomes, mis tagas Eesti naiste koondisele esmakordselt pääsu EM-i finaalturniirile. Me teadsime alagruppide loosimisest saati, et võimalus EM-ile jõuda on olemas, kuid sinna jõuda tugeva alagrupi võitjana ja Soome kaasa tulnud fännide silme ees oli kirjeldamatu tunne! 


Muidugi ei saa mainimata jätta ka EM-i Budapestis, mis oli eriti eriline kuna kohapeal olid vaatamas terve mu pere ja isegi vanaema ning meid oli toetamas ka suur ja ülivinge Eesti särkides fänniarmee, kelle ees võistelda oli suur au! 

5. ANNA PALUN ÜKS SOOVITUS KÕIGILE MEIE NOORTELE SPORDITÜDRUKUTELE, KELLE KARJÄÄR ON ALLES ALGUSES

Julge unistada ja küsi nõu nendelt, kes on juba seal kuhu sa tahaks jõuda! Noorena on tihti hirmutav ühendust võtta kellelegagi, kes on sulle eeskujuks, kuid olen kindel, et enamik neist eeskujudest on alati valmis nõu andma ja noori toetama kuna nemadki on kunagi noorsportlased olnud. Kui ma gümnaasiumi lõpus kaalusin Ameerikasse ülikooli minekut ja see tundus väga hirmus samm, siis just varem USA-sse suundunud mängijatelt nõu ja abi küsimine oli see, mis mind veenis seda sammu tegema ja nüüd olen kindel, et ilma USA ülikoolispordi kogemuseta ma ei oleks praegusel tasemel profisportlane ega koondise mängija. 

6. MÕNI KOGEMUSSOOVITUS, KUIDAS HETKEL ERIOLUKORD ÜLE ELADA

Praegusel ajal ei ole kindlasti lihtne olla noorsportlane, kuid tunnen, et tänapäeva noortele on kättesaadavad ressursid, millest mina selles vanuses oleks võinud vaid unistada (nutiseadmed, sotsiaalmeedia). Soovitaksin noortel jälgida oma lemmiksportlasi ja kasutada iga võimalust neilt midagi juurde õppida. Pandeemia algusest saati on paljud sportlased sotsiaalmeedias jaganud videosid ja nippe enda vormis hoidmiseks, kust noored saaks kindlasti inspiratsiooni ammutada.


Sel kevadel korraldas ka võrkpalliliit koondise sportlaste ja Eesti treeneritega toredad Zoomi treeningud, kus noored said küsimusi esitada ja sportlastega trenne kaasa teha. Need treeningud on siiani YouTube-is vaadatavad. See oli minu arvates väga tore ettevõtmine, mis sai võimalikuks just ainult tänu praegusele olukorrale ja usun, et noorsportlased, kes need trennid kaasa tegid said sealt tulevikuks nii mõndagi juurde.