Naised Eesti spordis: Kadi Kullerkann

1. KUIDAS JÕUDSID VÕRKPALLI JUURDE JA mis motiveeris sind just selle alaga tegelema?

Võib öelda, et võrkpallini jõudsin tänu sõbrannadele. Vanemad tahtsid alati, et me peale kooli spordiga tegeleksime, et tegusad püsida ja nii ma hüppasingi ühest trennist teise, kuni lõpuks 7ndas klassis võrkpallini jõudsin. Algselt motiveeris käima see, et mitu head sõbrannat käisid samas trennis ja hiljem juba enda märgatav arengupotentsiaal.

2. Millega sa hetkel tegeled ja mis on võrkpall sulle andnud?

Hetkel olen taas koondisega laagris ja peale peaaegu 3-aastast pausi kaalun taas profina mängimist. Selle pausi jooksul jõudsin mitmeid kordi nii vaimselt kui ka finantsiliselt põhjas käia, üritades vigastustest tagasi tulla ja enda väärtust sportlasena tõestada.

Aga oli ka positiivset – leidsin endale fantastilise töökoha Teras Beach’is ja julguse ennast ausamalt väljendada ning enda eest seista. Võrkpall on andnud mulle tohutult palju õppetunde, kuid suurimad on ilmselt (a) koostööoskus ja (b) enesekindlus selles, et iga olukord on lahendatav ja ainuke, kes saab minu võimekusele piire seada olen ma ise.

3. kuidas oled võrkpalli või spordiellu üldisemalt panustanud?

Tööalaselt olen oma teadmisi, kogemusi ja armastust võrkpalli vastu jaganud peamiselt rannaliival volle trenne läbi viies, seda nii noortele kui ka täiskasvanutele. Üldise spordielu edendamise roll oli mul aga ka viimased 1,5 aastat Terases, kus töötasingi spordijuhi positsioonil ja andsin endast parima, et luua nii harrastus- kui profisportlastele võimalusi treenimiseks, võistlemiseks, arenemiseks ja ennekõike spordi nautimiseks. Terases lõime Eesti (ja vist ka maailma) esimese talvise rannavolle liiga, alustasime regulaarsete rannavolle ja rannatennise treeningutega, toetades seeläbi ka noortreenerite arengut, korraldasime regulaarselt võistlusi igale mängutasemele. Kokkuvõttes olen viimastel aastatel pühendanud oma energia sellele, et tuua läbi rannaspordi positiivsust ja aktiivsust rohkemate inimesteni.

Olen alustanud ka personaalse kunstiprojektiga, läbi mille soovin väärtustada naisi spordis ja tuua tähelepanu probleemsetele kohtadele. Mul on palju seinast-seina kogemusi sportlasena ja see projekt väljendab peamiselt, kuidas profispordi teekond on erinevatel hetkedel minu eneseväärtust mõjutanud. Tunnen, et suudan ennast just läbi kunsti kõige paremini väljendada ja loodan, et universaalse keelena kõnetavad need tööd paljusi naisi (ja ka mehi) üle maailma. 

4. milline on võrkpalliga seonduv KÕIGE MEELDEJÄÄVAM VÕI ERILISEM MOMENT?

Erilisi ja meeldejäävaid momente on nii palju! Tippu kuuluvad kindlasti ülikooliajal pea kümnetuhande inimese ees mängimine (Pitt vs. Nebraska), Filipiinode fännikultuur, Eesti koondisega esmakordselt EM-ile pääsemine – nii tiimis olemine kvalifitseerumisehetkel kui ka õe ja ülejäänud tüdrukute toetamine tribüünidelt finaalturniiri ajal.

Kõige värskemalt on meeles aga meie 20/21 hooaja kolmikvõit TalTech naiskonnaga – Eesti Karikas, Balti Liiga võit ja Eesti Meistritiitel. Meeldejäävad on kindlasti ka mõned mõrud momendid – esimene ristatis-sideme trauma hetk, iga järgnev operatsiooniteavitus ja proovile panekud taastusravidega, keeruline hooaeg Türgis jpm. Neist kõigist rasketest olukordadest olen aga õppinud ja arenenud kordades rohkem kui positiivsetest momentidest ja olen seega ka nendele hetkedele äärmiselt tänulik.

5. anna palun üks soovitus kõigile meie noortele sporditüdrukutele, kelle karjäär on alles alguses

Piirangud on väljamõeldud – kõik on võimalik, kui sul on piisavalt tahtmist. Julgustav ja toetav keskkond on äärmiselt oluline, aga kõik algab töötahtest ja enda võimetesse uskumisest. Seega, võta vastutus oma edu ja arengu eest, lähene probleemide lahendamisele loominguliselt ning sa jõuad täpselt nii kaugele kui sa oled valmis minema. 🙂

6. mõni kogemussoovitus, kuidas hetkel eriolukord üle elada

Liigu, naera ja naudi ilusaid momente ja väikseid võite!