Naised Eesti spordis: Anu Ennok

1. KUIDAS JÕUDSID VÕRKPALLI JUURDE JA mis motiveeris sind just selle alaga tegelema?

Minu võrkpalli teekond algas Viljandis Merle Keerutaja käe all ja õe eeskujul, kes käis ka tol ajal võrkpalli trennis. Ma arvan, et see oli armastus n-ö. esimesest pallipuutest, sest mind oli raske trennist pigem eemale hoida, kui vastupidi.

2. Millega sa hetkel tegeled ja mis on võrkpall sulle andnud?

Hetkel pean ennast juba amatööriks ja elan hetkel Prantsusmaal. Mängin Luxemburgis küll võrkpalli, kuid see liiga seal käib muude toimetuste ja tavaelu kõrvalt. Võrkpall on andnud mulle kuhjaga õppetunde ja kogemusi, mida nö tavaellu nüüd kaasa võtta. Pluss paljudest tiimikaaslastest on saanud head sõbrannad terveks eluks.

3. kuidas oled võrkpalli või spordiellu üldisemalt panustanud?

Ma arvan, et suurim panustamine on olla hea eeskuju ja abivalmis kõigile, kes oma teel alles alguses. Olen läbi viinud ka mitmeid aastaid Viljandis noorte linnalaagrit suvel, viimati osalenud EOKi poolt korraldatud tippsportlaste karjäärimudeli koostamisel ja aidanud treeneritel motiveerida õpilasi läbi enda kogemuse.

4. milline on võrkpalliga seonduv KÕIGE MEELDEJÄÄVAM VÕI ERILISEM MOMENT?

Oi, neid on palju! Mina olen alati eristanud klubi hooaega ja koondist. Klubihooajalt vast esimene medal välismaal Soomes, mis oli küll pronks, aga üks magusaim medal just seetõttu, et väikse Viljandi tüdrukuna unistades välismaal mängimisest ja siis veel medali saamisest, tundus lihtsalt liiga uskumatu. Hiljem tõsi tuli ka kaks meistritiitlit Soomest, kuid see pronks oli ikkagi magusam.


Koondise hooajal kindlasti EM-i finaalturniir. Koondis on mulle ikkagi südameasi ja Eestit esindada on au ja uhkus. Pluss alati välismaalt tulles on vahelduseks tore eesti keeles võrkpalli asja platsil ajada.

5. anna palun üks soovitus kõigile meie noortele sporditüdrukutele, kelle karjäär on alles alguses

Uskuda ja unistada suurelt ja siis selle nimel tööd teha! See aeg (tipp)spordis, enda kogemusel rääkides, on üks kõige vahvam aeg elus kindlasti, mida tuleks nautida täiel rinnal ja võtta kaasa kõik head ja isegi halvad õppetunnid edasisse eluetappi. Aga üldjuhul vana tarkus ,,Tee tööd ja näe vaeva.. siis tuleb..’’ vastab tõele! 

6. mõni kogemussoovitus, kuidas hetkel eriolukord üle elada

Elades ise Prantsusmaal olen väga kursis igasuguste ‘’lock-downidega’’. Ma arvan, et tuleb võtta olukorda kaine peaga ja lihtsalt tuletada meelde, et see möödub. Trenni koha pealt öeldes, elades siis info maailmas juba, on hästi paljud trennid ja programmid internetis kätte saadavad, mida ka koduste vahenditega teha saab. Pluss alati on võimalik minna jooksma/jalutama et akusid laadida. Ma olen igal juhul võtnud seisukoha, et see eriolukord paneb mind väärtustama rohkem seda, mis mul ON kui seda mis oli.