Naised Eesti spordis: Christin Lauk

Katrin Talvak Christinist: ta on lapsest saati hokimängija. Üks väheseid Eestis. Mängijana hindan tema tarkust ja suurepärast võimet mängu lugeda, õigesti hinnata ning sellest lähtuvalt otsuseid vastu võtta. Ka vastutust mäng enda peale võtta, kui vaja. Nagu need ikka, kes jäähokit südameasjana võtavad, nii ka Chrissu, on otsustanud Eesti naiste jäähoki arendamisse panustada ja võtnud enda õlule jäähoki arendamise ja populariseerimise noorte ja laste hulgas. See ei ole üldse kerge positsioon, aga ülimalt vajalik ja tänuväärne. Loodan, et tal jagub kahe pisikese lapse ja enda juhitava jäähokiklubi kõrvalt jaksu, energiat ja motivatsiooni seda teha.

1. KUIDAS JÕUDSID JÄÄHOKI JA OMA PRAEGUSE TÖÖKOHA JUURDE JA MIS SIND NENDE TEGEVUSTE JUURES MOTIVEERIB?

Jäähoki trenni jõudsin ma rulluiskude pärast, mida ma endale nii väga tahtsin. Vend hakkas käima “mingisuguses” trennis, kus oli rulluiske vaja (oli juuli või augusti kuu). Vend sai omale rulluisud ja loomulikult mina tahtsin ka neid saada, olin siis 9 aastane. Seepeale ema ütles, et kui tahad neid, siis mine trenni. Mingit küsimust polnud ja läksin trenni, teadmata kuhu trenni ma lähen. Võib-olla ema ütles, et tegu on jäähoki trenniga aga ma ei mäleta seda. Mis see jäähoki on, seda ma kindlasti nii noores eas ei teadnud, sest minu tutvusringkonnas keegi jäähokiga ei tegelenud ja telekast samuti polnud näinud. Treeningud mulle meeldisid, läksin ka teine ja kolmas kord. Minu esimesed trennid toimusid Õismäel ühel vanal tenniseväljakul, tänaseks on seal Õismäe Sportmängude hall. Üks hetk me õues enam trenne ei teinud, vaid läksime Tallinna Linnahalli ja Talleksi jääväljakule. Rulluiskudelt läksime üle hoki uiskudele ja hokivarustus selga. Mulle see kõik meeldis ning meeldib ka kuni tänaseni. Treeningutega alustasin jäähokiklubis THK-88. Suurem osa oli poisse, kuid olid ka üksikuid tüdrukuid. 

2. MILLEGA SA HETKEL TEGELED JA MIS ON JÄÄHOKI SULLE ELUKS KAASA ANDNUD?

Olen kahe väikese tüdruku ema (Saskia 2 ja Mirtel 4). Lapsed võtavad suurema osa ajast, kuid nende kõrvalt ja nendega koos võimalikult palju püüan tegeleda hokiga ja HC Grizzlyz klubiga. Olen klubi üks loojatest. Samuti püüan edendada naiste ja tüdrukute jäähokit. Põhifookus on noortel, sest ilma järelkasvuta ei jää naiste jäähoki püsima.  

Jäähokiga olen kaasa saanud eluks vajaliku enesekindluse. Ilma selleta ei oleks ma see, kes ma praegu olen ning loomulikult olen saanud väga palju tutvusi ja häid sõpru. Võin julgelt öelda, et HC Grizzlyz on nagu minu teine pere. 

Olen omandamas Abitreener, tase 3 kutsetunnistust. Oma praktikat olen saamas HC Panter Uisukoolis. Oma teadmisi ja oskusi olen rakendamas ka enda klubis HC Grizzlyz’es. 

3. Kuidas oled jäähoki arengusse üldisemalt panustanud?

Olen loonud jäähokiklubi Grizzlyz ning klubi eesmärk on naiste ja tüdrukute jäähoki edendamine.
Samuti oleme omale iga-aastaseks traditsiooniks võtnud  World Girls Ice Hockey Weekend (WGIHW) ürituse korraldamise. Möödunud sügisel covid-19 tõttu ei õnnestunud seda teha, kuid sel aastal saab selle loodetavasti tehtud.  WGIHW on üritus, mille peamiseks eesmärgiks on tütarlastele jäähoki tutvustamine ja nende seas selle spordiala populariseerimine. Üritus toimub ülemaailmselt ühel ja samal nädalavahetusel. Lisainfot selle ürituse kohta leiad siit: https://www.iihf.com/en/static/5137/world-girls-ice-hockey-weekend

Minu tuleviku unistus on luua HC Grizzlyz uisukool, mille põhifookus on tüdrukutele suunatud.

4. MIS ON KÕIGE MEELDEJÄÄVAM VÕI ERILISEM MOMENT jäähokiga TegelemiSE AJA JOOKSUL, MIS ON SULLE ERITI MEELDE JÄÄNUD?

Neid on olnud kindlasti nii mõnigi, kuid hetkel tuleb meelde üks mängu moment, mida olen nimetanud “Nagu eestlastele kohane, algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama”. Oli eelmise hooaja (2019/2020) esimene EMV mäng. Mängu algus ei olnud minu jaoks hea, kuna ei saanud rütmi, hasarti kuidagi käima saada. Pool mängu oli juba mängitud ja üks hetk ma sain söödu, otsustasin ja läksin ise rünnakule. Kiirus oli päris suur, uisutasin vastase väravavahi suunas, olin talle juba nii lähedal, et pidin juba pealeviske tegema ja samaaegselt ka hüppama üle väravavahi käe ja hokikepi. Vastasel juhuks oleksin talle otsa sõitnud. Peale hüpet oli minu jaoks maandumine uiskudele suur “wow kui lahe”. See oli ka hetk, kus sain aru, et mul on päris hea tasakaal. Teine hetk samast olukorrast oli, et sain litri väravasse, mis omakorda tegi momendi veel meeldejäävamaks. 

Teine meeldejääv moment oli see, et sain Jäähoki Liidult kirja, et olen oodatud Eesti Hoki tänuõhtule – olin üks auhinna saajatest. Pälvisin hooaja 2019/20 parima kaitse tiitli. 

5. Anna palun üks soovitus kõigile meie noortele sporditüdrukutele, kelle karjäär on alles alguses

Tuleb olla kannatlik ja anda endale aega. Kui kohe midagi välja ei tule, siis see on täitsa normaalne. Soovitan uusi liigutusi esimestel kordadel rahulikult harjutada ja veidi hiljem saab juba kiirust juurde lisada. Ning loomulikult soovitan unistada suurelt.

6. MÕNI KOGEMUSSOOVITUS, KUIDAS HETKEL ERIOLUKORD ÜLE ELADA

Kellel kodus jõusaali või uisuväljakut pole, siis piisab sellest kui kodus on vähemalt üks hantel, millega saab lihastele harjutusi teha. Õues saab joosta, kuid siis tuleb vastavalt ilmale end riidesse panna. Väli uisuväljakud on avatud, kus saab uisutehnikat harjutada. Võimalusi on tegelikult palju, tuleb olla loov ja aktiivne.


kuula “jutud jannega” Webinari. Seekord räägime jäähokist. info: https://www.facebook.com/events/453358029012725