Naised Eesti korvpallis: Helvi Tungal

Janne: tänane täht on minu enda treener  Helvi Tungal!

Treener, kes mind rahvastepalli võistlustelt trenni kutsus ja pea kaks aastat kodus aina järgi käis. Lõpuks vanaisaga nad kahekesi mu korvpalli juurde said. Olen selle eest neile väga tänulik  Lisaks korvpallimängule sain mina oma treenerilt kaasa: käsitöö tegemise, ajaplaneerimise oskuse, hoolivuse ja teistega arvestamise arusaamad, kultuuri huvi jpm. Tänu sellele ägedale ajale, iga aasta augustis, saame oma treeneri ja võistkonnaga kokku ning peame treeneri sünnipäeva. Mina olen oma treenerile kõikide nende aastate, õpetuste ja soovituste eest siiralt tänulik!

1. Kuidas jõudsid korvpalli juurde ja mis motiveeris Sind just korvpalli mängima?

Spordipisiku sain oma isalt, kellega koos käisin lapsepõlves erinevaid võistlusi vaatamas- poksi, motokrossi ja pallimänge Kalevi spordihallis. 6. klassis tuli tahtmine päris trenni minna. Valik tuli teha väravpalli ja korvpalli vahel. Tallinna Kalinini raj. Spordikoolis tööd alustanud tüdrukute korvpallitreener Kalju Pruel köitis mind oma sõbralikkusega ja rahumeelse olekuga ning valik oligi tehtud- korvpall.

2. Mis on kõige meeldejäävam või erilisem moment Sinu korvpalli mängimise aja jooksul, mis on Sulle eriti meelde jäänud? MILLEGA OLED LISAKS KORVPALLI MÄNGIMISELE VÄLJAKUL PANUSTANUD MEIE KORVPALLIELLU?

Treeningutel saadud oskusi hakkasin jagama oma kooli (praegune Kalamaja Põhikool) imepisikeses võimlas oma noorematele koolikaaslastele, kelledest pikemakasvulised ja osavamad tüdrukud liitusid Kalju Prueli treeninggrupiga.

Korvpallurina olin ma võistkonnamängija. Treener Kalju Pruel , teades minu õpetajaks õppimise soovist, ajendas mind hoopiski treeneritööle. 1969. aastal alustasingi treeneritööd Kalinini raj. Laste ja Noorte Spordikoolis, 1977. aastast Oktoobri raj. Laste ja Noorte Spordikoolis. Tänutundega meenutan korvpallilegende Märt Sepik, August Sokk, Allan Dorbek, Andres Sõber, kes olid mulle eeskujuks, innustuseks ja toeks treenerina töötamise aastatel.

Ja muidugi minu õpilased, kellega koos sai spordisaalis, suve- ja talvelaagrites higi valatud ning ühiselt võidurõõmu tunda! Meediaväljaannetes erinevate elualade tunnustuslugusid lugedes kohtan sageli tuttavaid nimesid ja heaolutundega meenutan kooskasvamist, tunnen siirast rõõmu kunagise õpilase edusammude üle.

3. Millega Sa hetkel tegeled ja mida on korvpalli mängimine Sulle eluks kaasa andnud?

Hetkel tegelen jätkuvalt lastega Pelguranna lasteaias. Algusaastail liikumisõpetajaks olles olid treeneritööga omandatud teadmised-oskused mulle suureks abiks ja on ka nüüd rühmaõpetajana töötamisel. Pühendumus, järjekindlus ja töökus käivad siiani minuga kaasas ja võimaldavad eduelamuse.

4. Anna palun üks soovitus kõigile meie noortele korvpallitüdrukutele, kelle karjäär on alles alguses

Oma korvpallialased unistused tuleb teoks teha! Ei tohiks unustada ka elukestvat õppimist ja omandada mõni amet, millega tegelda pärast mängijakarjääri lõppemist.

5. Mõni kogemussoovitus, kuidas hetkel eriolukord üle elada

Praeguses peapeale pöördunud ajal on ühistreeningud mõeldamatud, kuid üldarendavat kehalist tegevust on võimalik individuaalselt teha ja metsas joosta. Veel üks mõte- lugeda korvpalliajaloo materjale, uurida tehnika-taktika aluseid, arendada oma teoreetilisi teadmisi.

Parimat soovides ja tervena püsimist!